pühapäev, 13. november 2016

Töö kiidab tegijat

Viimasest postitusest on küll väga kaua aega möödas, aga loodetavasti on meie tegemiste jälgijad ikka alles :) Üritan nüüd teha lühikese ülevaate vahepeal toimunust.

Meie viimase aja tegemised võib kokku võtta märksõnaga "töö". Nimelt oleme tutvunud paljude tööriistadega ja nii mõnedki neist ka omal käel ära proovinud.

Alustasime katsetamisi käsitööõpetaja Marise juures, kes tutvustas meile erinevaid kudumisvardaid, heegelnõelu, mõõdulinte ja lõpuks andis võimaluse igaühel natuke õmmelda ka õmblusmasinal.





Igaüks sai ise masinal valida mustri, millist pistet tahab teha. Valminud proovilapid said sellised:


Õpetaja Marise juurest läksime tööõpetusõpetaja Mati juurde, kes oli meile mitme tööpingi peale kokku otsinud tööriistad, millega saab puitu töödelda - saagida, hööveldada, puurida, naelu seina lüüa või seinast välja kangutada ja veel palju muud. Mõned tööriistad olid meile juba tuttavad, aga väga palju oli ka selliseid, mida nägime esimest korda.



Peale töökojas käimist töötasime natuke värskes õhus. Nimelt on igal klassil koolimaja ümbruses oma territoorium, mille alati sügiseti lehtedest puhtaks riisume. Nagu juuresolevatelt piltidelt näha, siis töövõtted on meil selged ja meie ala sai igatahes enne sügisesele koolivaheajale minekut korda.





Õmblusmasinat saime proovida, reha saime proovida, aga tahtsime ära proovida ka mõne puidutöötlemise tööriista. Võimalus selleks avaneski isadepäevaks valmistudes. Nimelt otsustasime isadele teha puidust lipsud. Et töö hästi õnnestuks, tegime kõigepealt paberist kavandid - iga laps sai ise otsustada, kas teeb isale kikilipsu või pika lipsu, lips tuli paberist välja lõigata ja muster peale joonistada. Seejärel läksime õpetaja Mati juurde puidutöökotta. Kavandi abil joonistas iga laps hariliku pliiatsiga lipsu vineeritükile ja saagis selle välja. Saagimisel oli ainult natukene õpetaja abi vaja. Peale saagimist tuli vineerist lips üle lihvida, et isa endale kaela sisse pindu ei saaks ;) Pärast lihvimist aitas õpetaja Mati lipsule paela külge liimida. Seejärel suundusime tagasi oma klassi, et lipsudele mustrid peale kanda. Kõige viimase tööna kõrvetas õpetaja Maris veel paela otsad ära, et pael hargnema ei hakkaks. Lõpuks olid lipsud valmis - igaüks omanäoline. Kõigi individuaalseid pingutusi võib näha siin.

Siinkohal tänan südamest oma kolleege Marist ja Matit koostöö ja abivalmiduse eest.

Ja lõpetuseks....

õpetaja Triin

pühapäev, 9. oktoober 2016

Valla 25.sünnipäevast, õpetajate päevast ja leivanädalast

Et teha kokkuvõtet vahepeal toimunust, pean alustama möödunud kuust.

26.september on Järva-Jaani valla ametlik sünnipäev. Sel puhul kogunesime teise tunni ajal aulasse, kus endine vallavanem, aga praegune geograafiaõpetaja Toomas tegi meile lühikese ülevaate valla saamisloost, valla lipul ja vapil kasutatud sümbolite tähendusest ning endistest ja praegustest vallavanematest ja volikogu esimeestest. Oli väga informatiivne tund, selle eest suur tänu õpetaja Toomasele.

Saime kätte ka valla 25.aastapäevale pühendatud sügismatka diplomid. Meie klassi parimad küsimustele vastajad olid:

 Valla sünnipäeva raames toimusid kolmapäeval, 28.septembril, veel ka vigurvõistlused. Meie võistlesime koos lasteaia ning 2.- 4.klassi õpilastega. Igat klassi pidi esindama 4-liikmeline võistkond, ülejäänud õpilased olid kaasaelajad ja ergutajad. Meie klassi esindasid Kertu, Diane, Telle-Riin ja Patrick:


Võistlesime kolmel alal:

1.      linaga palli üle võrgu viskamine- 4-liikmeline võistkond võtab lina 4 otsast kinni. Lina peale asetatakse pall ning meeskonna ülesanne on pall saada üle võrgu. Võitjaks osutub see, kes 2 minuti jooksul saab kõige rohkem kordi palli üle võrgu.


2.      silmad kinni jalgpalli väravasse toimetamine- 2-liikmelisest võistkonnast ühel seotakse silmad kinni ning talle antakse pall. Teine võistkonna liige peab hääle abil juhendama oma kaaslase läbi tähistega kaetud raja väravani. Võidab see meeskond, kes esimesena on ülesande sooritanud.


3.      lusika peal võrkpalli kandmine- 4-liikmeline võistkond peab üks haaval kandma palli  lusika peal läbi tähistega märgitud raja. Võitjaks osutub see võistkond, kelle 4 liiget suudavad seda kõige kiiremini teha. 


Tegelikult oli kavas veel üks ala, aga ajapuudusel meie seda ei teinud. 

Peale õpilaste toimusid samad võistlused ka õpetajatele, vallatöötajatele ja lasteaiaõpetajatele. Meeleolukaid pilte vigurvõistlustelt võib näha siit. 

Ja nüüd siis kokkuvõte mööduvast nädalast, mis meil möödus leivanädala tähe all. 

Kuna ise pidin esmaspäeval olema koolitusel, siis alustas leivanädala tundidega direktor Raigo, kes mind sel päeval asendas. Koos tutvuti viljapõllul kasutatavate tööriistadega, räägiti erinevatest töödest, mida tuleb teha selleks, et leib lauale jõuaks, uuriti tuntumaid teravilju, seletati leivaga seotud vanasõnu ning joonistati pildiseeria leiva saamisest lauale. 

Teisipäeval palusin lastel kooli kaasa võtta paar kääru oma lemmikleiba koos pakendiga. Leivad lõikasime tükkideks, et kõik saaksid erinevaid leibasid maitsta ning hiljem kirjutasime ka lühikese jutu oma lemmikleivast. 


Lisaks tavalisele leivale oli Arturi ema meile saatnud veel ka isetehtud küüslauguleibasid, mis kadusid kõhtu nagu soojad saiad. Suur-suur aitäh!


Leivanädala kõige põnevamaks ja elevust tekitavamaks päevaks kujunes reede, kui kõigil oli palutud kodus valmistada ja kooli kaasa tuua üks vigurvõileib. Kohe hommikul esimese tunni ajal valmistas igaüks oma võileivale ka sildi, millele tuli kirja panna võileiva autor ja pealkiri. Seejärel sättisime vigurleivad taldrikutele ning viisime näitusele. Kuna meie näitus sai nii-nii äge, siis ei tahtnud me seda ilu ainult endale hoida ning viisime näituse koridori peale, et ka teiste klasside õpilased saaksid meie kätetööd imetleda. 


Näituse külastajaid jagus küllaga :)

Üheks tööks oli veel oma võileiva retsepti kirja panemine. Selleks kirjutasime kõik kasutatud toorained tahvlile. Päris muljetavaldav nimekiri sai:


Kuna ees ootas nädalavahetus ja võileivad teatavasti väga kaua ei säili, siis korraldasime leivanädala lõpetuseks võileiva söömispeo. Enne söömist jutustas veel igaüks, kuidas tema vigurvõileib valmis, kellelt tuli idee ja kes aitas võileiba teha. Nii mõnigi tunnistas ausalt, et tema ise ei teinud midagi, vaid ema-isa tegid sel ajal kui laps hommikusööki sõi ;) Sellest hoolimata teadis igaüks, millest tema võileib on tehtud. Siinkohal tahangi tänada kõiki emasid, isasid, õdesid ja onusid, kes leivanädala õnnestumisele kaasa aitasid. 

Pilte näitusest, autoritest koos teosega ja võileiva söömispeost saab näha siit. 

Selline sai selleaastane leivanädal. Järgmisel aastal jälle midagi teistmoodi. Tuleval nädalal ootab ees pudrunädal :)

Peaaegu oleksin unustanud. Sel nädalal tähistati ju koolis ka õpetajate päeva. 1.klassi õpetajaks oli 12.klassi õpilane Kristina, kes sai ilmselt tundidega väga hästi hakkama, sest kõik ette antud ülesanded said lastel tehtud. Selle aasta õpetajate päevast jäi mulle aga kõige rohkem meelde üks imearmas kaelakee, mille autoriteks Kertu ja Kristo. Suur aitäh Teile üllatuse eest!



õpetaja Triin

pühapäev, 25. september 2016

Tere, sügis!

Möödunud koolinädala tähtsündmuseks oli taaskord matk-orienteerumine. Juba traditsiooniks saanud iga-aastane sügise tervitamise matk leidis aset 22.septembril ning oli seekord pühendatud meie koduvalla 25.sünnipäevale. Neljapäeva hommikul jagasime ennast loosi teel kahte rühma: pooled tulid minuga ja pooled läksid õpetaja Ailiga. Kuna oli teada, et pärast matka peavad mõned lapsed veel karate trenni jõudma, siis leppisime õpetaja Ailiga kokku, et käime niipalju kui jõuame, aga umbes kella 12 oleme koolimaja juures tagasi.

Matka jooksul läbisime erinevaid punkte alevi territooriumil: kultuurimaja, vallamaja, päevakeskus, pastoraat, järve ümbrus, vanatehnika varjupaik, bussijaam, mõis, kinomuuseum, võimla. Igas punktis pidime vastama mingile küsimusele, vastused üles kirjutama ja kooli juurde jõudes üle andma. Matka lõppu jõudes olin ausalt öeldes üllatunud, kui nutitelefon näitas, et olime maha kõndinud 5 km ja kusjuures kõiki punkte me läbi käia ei jõudnudki. Nagu hiljem selgus, siis mõned õpilased olid matkanud lausa 8 km (matka pikkus olenes sellest, millise alguspunkti nad endale loosiga tõmbasid). Hoolimata natuke liiga pikast matkapäevast loodan, et lapsed said midagi uut oma koduvalla kohta teada ja olid rahul, sest ilmaga meil järjekordselt vedas :) Pilte matkapäevast võib vaadata siit.

Ühte sünnipäeva sai juba mainitud, aga tegelikult tähistasime sel nädalal koolis ka veel teist tähtpäeva, nimelt kinomuuseumi 10.sünnipäeva. Sel puhul oli onu Vello vedanud kooli aulasse oma vana filminäitamise aparaadi, tädi Ülle oli kaasa toonud korvitäie komme ning onu Tuve rääkis meile natuke sellest, kuidas vanasti filme tehti. Ühiselt vaatasime 1975.aastast pärit filmi "Susanna ja võlusõrmus". Kuna film oli subtiitritega ja kohati ka natuke udune, siis Ülle palvel olime koos õpetaja Margega nõus lastele ette lugema. Ausalt öeldes tundus see alguses natuke hirmutav, kuna meil polnud õrna aimugi, millest film räägib ja kui palju seda teksti on. Algklassiõpetajatena oleme küll harjunud lastele ette lugema, aga seni oleme seda teinud tuntud tekstiga ja omas tempos. "Töö" käigus esinesid ka mõned päris keerulised sõnad, näiteks "KARBUNKUL", aga lõpuks sai ka see selgeks ja tundus, et ka lapsed said meie lugemisest aru, sest reageerisid näiteks naerupahvakutega :)

Kõike eelnevat lugedes võib jääda mulje nagu tavalist õppetööd koolis enam ei toimukski. Tegelikult pole asi nii hull ja jõudsime üht-teist ka õppida. Näiteks uurisime erinevate puude lehti ja vilju,
sobitasime neid omavahel kokku.


Proovisime neid ka joonistada, sest niimoodi mitmel moel ühte teemat käsitledes jääb loodetavasti kõige rohkem meelde. Puude lehtede ja viljade kohta koostas igaüks endale tabeli. Karola ja Loviise tööd said sellised:




Kunstiõpetuse tunnis proovisime kujutada minu arvates sügise kõige kaunimat puud - vahtrapuud.




Töö käis mitmes etapis: kõigepealt taust svammitrükis, siis pintsliga puu tüve ja okste maalimine ning kõige viimasena kleebime okstele päris vahtralehed. Valmis töid saab näha tuleval nädalal koolimajas, kus on üles pandud sügistööde näitus.

Lisaks kõigele eelnevale lugesime, tegime õpitud tähtedega sõnu, õppisime kirjutama oma kodust aadressi, võrdlesime esemeid suuruse ja pikkuse järgi ning meenutasime lasteaias oldud aega. Lehitsesime ka albumit, kus olid pildid ajast kui õpetaja ise veel lasteaias käis :)


Sel nädalal siis sellised tegemised. Mida järgmine nädal toob, see selgub juba varsti.

õpetaja Triin

pühapäev, 18. september 2016

Liikumine on tervise pant

Lõppeval nädalal tähistati üle Eesti spordinädalat. Nii ka meie koolis. Igaks koolipäevaks olid korraldajad välja mõelnud erinevad sportlikud tegevused:
E - kergejõustik (hoota kaugus, topispallivise, suusavise ja pendelteatejooks)
T - jalgrataste vigursõit
K - tuletõrjesport
N - ümber järve jooks
R - keksumängud

Esmaspäeval jõudis meie klass osaleda kahel alal - hoota kaugus ja pendelteatejooks. Hoota kauguses selgitasime välja oma klassi pikema hüppe teinud poisi ja tüdruku, igaühel oli 3 katset. Meie parimad olid Telle-Riin ja Rivo. Pendelteatejooksus võistlesime II ja III klassiga ning saime 3.koha :) Pilte kergejõustikupäevast võib näha siit.

Lisaks kergejõustiku tegemisele jõudsime käia loodusõpetuse tunni ajal veel ka Kasekoplis seenel. Seeni me väga palju ei leidnud, aga mõned huvitavad leiud olid siiski:




Viimase pildi huvitav leid "ronib" Joosepi õlal :)

Seente teema lõpetuseks panime mõned söödavad seened ka talveks purki ning keldrisse riiulile. Seeni süüa saab see, kes oma purgi üles leiab :)



Teisipäeval tegime tõukerattaga vigursõitu - kaldtee, kiik, ühe käega sõit, slaalom. Jällegi osutusid meie klassi parimateks Telle-Riin ja Rivo. Tundub, et meie klassist on sirgumas  Eesti tulevikulootused olümpiamängudel :) Pilte vigursõidust võib näha siit.

Kolmapäeval tehti tuletõrjesporti, kus suuremad õpilased võistlesid aja peale, aga meie saime esialgu lihtsalt proovida, sest tegime seda ju alles esimest korda. Kui 4.klassi jõuame, siis saame ka sel alal teistega mõõtu võtta. Pilte tuletõrjespordist võib näha siit.

Neljapäeval jooksid suuremad õpilased ümber Järva-Jaani tehisjärve aja peale. Meie otsustasime endale sügisese looduse nautimiseks aega võtta ja läbida järveringi jalutades. Startisime koolimaja juurest kell 8. Hoolimata varasest hommikutunnist ja jahedast ilmast olid kõik heatujulised ja reipad. Esimese peatuse tegime Kasekoplis, kus oli ülesandeks leida endale puutokk, millega saaks liivale kirjutada ja joonistada. Enne matka jätkamist leppisime kokku ka selles, mida tokiga teha ei tohi - vehkida ja teisi torkida.

Kuna meie matk toimus matemaatika tunni ajal, siis esimesse peatuspaikka järve ääres (niiöelda lastekale) jõudes pidi igaüks liivale joonistama geomeetrilisi kujundeid, mida olime tundides õppinud. Siinkohal saime üle korrata, mille poolest näiteks erinevad ristkülik ja ruut ning kõik proovisid joonistada nii täpselt ja sirgelt kui suutsid.





Järgmine peatus oli järve kõige "teravamas" nurgas. Seal treenisime oma mälu ja mängisime mängu "Ma läksin matkale ja võtsin kaasa....". Iga õpilane pidi ütlema, mida tema matkale kaasa võttis, aga enne seda pidi nimetama ka kõik teised asjad, mida eelmised õpilased olid öelnud. See harjutus osutus päris raskeks - teisi oli raske kuulata ja tähelepanu kippus hajuma, aga me saime ikkagi lõpuks ringi peale :)

Kuna sel päeval oli meil tunniplaanis ka eesti keele tund, siis lüüsi juurde jõudes tegime sõnaketti, kus iga järgmine sõna pidi algama eelmise sõna viimase tähega. See harjutus võttis ka omajagu aega, aga aega meil oli.

Laeva juures saime jälle liivale kirjutada - ülesandeks oli kirjutada sõna millegi kohta, mida enda ümber parajasti näed. Meie nägime neid asju:







Kui piltide järgi hästi aru ei ole saada, siis lisan igaks juhuks, et liivale on kirjutatud VESI, LIIV, KIIK, PUU, LAPSET (LAPSED) ja PÄSTA (PÄÄSTE)

Peale sõnade kirjutamist liivale hakkaski järveringi lõpp paistma. Vastu tulles enamuse laste tungivale soovile läbisime viimase osa joostes (kes tahtis, see jalutas).

Ja oligi meie ümber järve matk tehtud, jäänud oli veel koolimaja juurde tagasi jõuda. Kui koolimaja ukse juurde jõudsime, näitas tark nutitelefon, et olime värskes õhus viibinud 1 tund ja 27 minutit ning läbinud 3,4 km.

Viimane spordinädala koolipäev möödus keksutades. Hüppenööriga hüppamises võitsid poisid, sest nemad suutsid mitu korda hüpata nii, et kõik said korraga üle.



Keksukastides pidi hüppama numbrite järgi, kord koos jalgadega, siis vasakul jalal hüpates ja lõpuks paremal jalal hüpates. Sellel alal me parimaid ei selgitanud, vaid lustisime niisama.





Nädala kokkuvõttes võib öelda, et oleme üks väga sportlik klass. Loodetavasti püsime tänu sellele ka terved, sest terves kehas pidi olema ka terve vaim ja tervet vaimu on meil väga vaja, sest tahame palju ja põnevaid asju õppida.

õpetaja Triin